Loovtöö sooritatakse 7. või 8. klassis, kuid mitte hiljem kui 9. klassi esimesel poolaastal.

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Loovtöödeks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste poolt läbiviidud uurimistööd, projekti, loomingulist või muud taolist tööd.

Loovtööde üldise korralduse koordineerijad on III kooliastme klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine koostöös õppealajuhatajaga.

Loovtööde juhendajad on aineõpetajad, huvijuht või vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid koolis või väljastpoolt kooli.

Loovtöö teostamine on põhikooli lõpetamise tingimus.

Loovtöö liigi ja teemad pakuvad välja aineõpetajad, õpilane kooskõlastab valiku aineõpetaja/juhendajaga ja teatab klassijuhatajale kirjalikult 8. oktoobriks. Klassijuhataja edastab teemad kinnitamiseks kooli juhtkonnale LISA 3

Õpilane koostab koos juhendajaga loovtöö ajakava.

Õpilane teostab ja vormistab oma töö õppeaasta jooksul aineõpetaja(te)/juhendaja(te) juhendamisel.

Õpilane esitab oma valmis loovtöö juhendajale hiljemalt aprillikuu viimasel esmaspäeval. Loovtööde esitamine võib aga toimuda õppeaasta jooksul nii koolis kui ka väljaspool kooli teatud teema või ürituse raames vm. Kaitsmiseks tuleb töö valmimise protsess dokumenteerida (fotod, video vm).

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.

Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid.

Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.

Õpilasuurimuse etapid:

Õpilane:

1. valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema;
2. koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
3. tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
4. sõnastab juhendaja abiga probleemi;
5. kogub andmeid;
6. kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö/teksti;
7. õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile.

Õpilasuurimuse vormistamine:

1. Tiitelleht (LISA 4)
2. Sisukord (vajadusel)
3. Sissejuhatus (töö eesmärk, teemavaliku põhjendused, ülevaade ülesehitusest);
4. Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)
5. Kokkuvõte, sh enesehinnang ehk loovtöö aruanne (LISA5)
6. Kasutatud kirjanduse loetelu
7. Lisad (vajadusel)

Uurimistöö pikkuseks on vähemalt 10 lehekülge, v.a lisad.

Projekt

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.

Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi.

Projekt võib olla:

• konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi või muu ülekoolilise sündmuse kavandamine ja korraldamine;
• õppematerjali loomine;
• näituse korraldamine;
• robootika- või IT projekt;
• õpilasfirma;
• kunsti-või käsitööprojekt;
• teatrietenduse, filmi või näituse arvustus vm.

Muusikateos, kunstitöö või muu omaloominguline töö

Loovtöö nimetatud vormis kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning  on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.

Näited:

• Muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.
• Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur,  keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne
• Omaloomingulise tantsu-, luule- või muu kirjandusteose loomine ja esitamine;
• omaloominguline eksponeeritud foto- või kunstinäitus vm

Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Omaloomingulise töö vormistamine:

1. Tiitelleht (LISA 4)
2. Sisukord
3. Sissejuhatus (töö eesmärk, teemavaliku põhjendused, ülevaade ülesehitusest);
4. Töö käigu kirjeldus
5. Kokkuvõte, sh enesehinnang tööle ehk loovtöö aruanne * (LISA 5)
6. Kasutatud kirjandus
7. Lisad (vajadusel)

Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osa võtnud pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust, rahvusvahelisest õpilasvõistlusest, olümpiaadist või konkursist ja saavutanud märkimisväärse koha ning esitlenud koolis oma tööd loovtöö hindamiskomisjonile.

*Kirjalik loovtöö sisaldab ka loovtöö aruannet (LISA 5) ehk õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Kollektiivse töö puhul koostab iga õpilane eraldi aruande lähtuvalt enda panusest töösse.

Kasutatud materjal:

Kulderknup, E., Raudsepp, I. (2011). Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kättesaadav: siit

Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osa võtnud pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust, rahvusvahelisest õpilasvõistlusest, olümpiaadist või konkursist ja saavutanud märkimisväärse koha ning esitlenud koolis oma tööd loovtöö hindamiskomisjonile.

Kirjalik töö vormistatakse:

• arvutil, prindituna lehe ühele küljele;
• paberi formaat A4;
• töö sisu maht on lähtuvalt ainest ja töö iseloomust 3-10 lk;
• kirja tüüp on Times New Roman;
• tähesuurus 12 punkti;
• reavahe 1,5;
• lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm;
• tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje mõlemad servad jäävad sirged (rööpjoondus);
• kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse alla keskele või alla paremasse nurka;
• lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele ei kirjutata.

Loovtöö lõpeb avaliku esitlusega, mis toimub üldjuhul maikuu esimesel teisipäeval.

Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale oma uurimis- või praktilise töö koos kirjaliku osaga.

Loovtöö esitluseks valmistab õpilane ettekande, mis koosneb järgmistest    osadest:

• sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);
• töö sisu (kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul iga õpilase panuse kirjeldus);
• kokkuvõte (põhijäreldused, s.h enesehinnang).

Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena, mille pikkuseks on kuni 10 minutit, järgneb arutelu.

Kollektiivse töö puhul osalevad ettekande esitlemisel kõik õpilased.

Esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega

6. 6 Loovtöö hindamine

Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

• kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
• kujundada objektiivset suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu arvestatud või mittearvestatud vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon ja õpilase juhendaja.

Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Komisjon kujundab oma hinnangu loovtöö sisu, loovtöö aruande  ja esitluse järgi (Tabel 1)

Kui loovtööle antud hinnang on mitterahuldav, siis korraldatakse kordusesitlus.

Loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

Hinnang antakse:

• töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;
• kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;
• loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, suhtlemisoskust;
• loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine;
• loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega (vt tabel 1).

Tabel 1 Esitluse hindamiskriteeriumid ja hinnangu selgitused