Käitumise ja tugimeetmete kord

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-2/3-2018 Kehtna Põhikooli ÕPILASTE TUGI- JA MÕJUTUSMEETMETE RAKENDAMISE KORD.Kehtna Põhikooli õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise korra aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

 

Rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed Kehtna Põhikoolis (edaspidi kool)

Õppimine (tugimeetmed)

Käitumine (mõjutusmeetmed)

Suuline märkus/tunnustus aineõpetaja või klassijuhataja poolt.

Õpetaja poolt märkuse/tunnustuse kandmine õpilaspäevikusse ja e-päevikusse, vajadusel kirjaliku selgituse võtmine õpilaselt.

Vestlus klassijuhataja või aineõpetajaga.

Suunamine tugispetsialisti juurde (vestlus).

Suunamine tugispetsialisti juurde (vestlus, vajadusel selgituse võtmine, osapoolte lepitamine).

Õpiabi rühma määramine aineõpetaja või klassijuhataja ettepaneku alusel ja lapsevanema nõusolekul (Lapsevanema nõusolek õpiabi rakendamiseks LISA 1) eesti keeles ja matemaatikas (1-4 klass ). Õpiabi rühma määramist rakendatakse ennetavalt.

Kohustuslik konsultatsioonides osalemine. Õpilase suunamine konsultatiivsele õppele trimestri õpitulemuste põhjal, saavutamaks nõutavad õpitulemused (5-9 klass kohustuslik konsultatsioonides osalemine).

 

Arenguvestlus õpilase, vanema ja klassijuhatajaga, vajadusel kaasatakse tugispetsialistid ning aineõpetajad (Arenguvestluse kaart LISA 2)

Ümarlauavestluse korraldamine, kuhu on kaasatud õpilane, lapsevanem ja koolipoolsed esindajad (vajadusel õpiabirühmas osalemine 1-4 klass, pikapäevarühma suunamine 1-4 klass, 5-9 klass kohustuslik konsultatsioonides osalemine, vajadusel käitumisetugikava koostamine).

Kooli juures tegutsevasse huviringi suunamine õpetaja, tugispetsialisti poolt.

Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud juhendatud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul. Kool arvestab transpordi korraldusega, kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine. Klassijuhataja või aineõpetaja teavitab vanemat koheselt telefoni või e-kirja teel.

 

Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas (tugispetsialistide või õppealajuhataja juures) ja saavutada tunni lõpuks rahunemine ja võimalus jätkata tunniülesandeid.

 

Kooli jaoks kasuliku tegevuse rakendamine kokkuleppel õpilase ja vanemaga ning kooli töötaja juhendamisel.

 

Esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, võtab kool hoiule ja tagastab lapsevanemale allkirja vastu (Keelatud aine(te)/eseme(te) äravõtmise akt LISA 3).

 

Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks tunni- ja klassivälisest tegevusest. Klassijuhataja teavitab vanemat kirjalikult e-kirja või õpilaspäeviku või e-päeviku vahendusel.

 

Direktori käskkiri pideva kooli kodukorra rikkumise, põhjuseta puudumiste ja hilinemiste eest (Taotluse vorm LISA 4)

 

Trimestri lõpul õpilase käitumishinde alandamine mitterahuldavaks. Ilma eelneva mõjutusvahendita võib õpilase käitumishinde hinnata mitterahuldavaks juhul, kui on olnud tegemist üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide ning kooli kodukorra jämeda rikkumisega (vargus, peksmine, kooli või kaasõpilaste vara tahtlik rikkumine, mõnuainete tarvitamine, omamine jms).

 

Õpilase koolist ära saatmine juhul kui õpilane muutub füüsiliselt ohtlikuks teiste suhtes (õppealajuhataja või sotsiaalpedagoog teavitab vanemat koheselt telefoni või ekirja teel).

Kui eelnevad tugimeetmed ei ole tulemusi andnud, siis avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise ja toetamise kaart  LISA 5. Õpilase individuaalse arengu jälgimise ja toetamise kaardi  kokkuvõttes antakse soovitused järgmiste tugimeetmete rakendamiseks: IÕK (LISA 6), tugispetsialisti individuaaltund

Ümarlauavestluse korraldamine, kuhu on kaasatud õpilane, lapsevanem, koolipoolsed esindajad, vajadusel lastekaitse ja omavalitsuse haridustöötaja.

Õpilasega tema käitumise ja õpitulemuste arutamine kooli õppenõukogus.

 

Õppenõukogu otsusel ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul (kuni 10 õppepäeva ulatuses poolaasta jooksul) individuaalses õppekavas nõutavad õpitulemused. Otsus vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele ja tema vanemale posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele koostatakse koostöös õpilase ja vanemaga individuaalse õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Vanem tagab mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.

Kui kooli poolt rakendatavad tugi- ja mõjutusvahendid ei ole andnud soovitud tulemusi või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool (õppealajuhataja või sotsiaalpedagoog) järgmiste meetmete rakendamiseks hardusnõuniku, lastekaitsespetsialisti, noorsoopolitsei või koolivälise nõustamismeeskonna poole.

 

Eelnevalt välja toodud meetmeid ei pea rakendama rangelt välja toodud järjekorras. Põhjendatud juhtudel võib jätta mõned meetmed vahele ja liikuda järgmise/ järgnevate meetmete juurde.

Mõjutusmeetmed koolist põhjuseta hilinemise ja puudumise korral

Hilinemine:

  • Õpetaja märgib kõik hilinejad ekooli.
  • Kuni kolme põhjuseta hilinemise korral antakse õpilasele suuline hoiatus ning klassijuhataja informeerib lapsevanemaid kirjalikult.
  • Iga 5 põhjuseta hilinemist on võrdne ühe põhjuseta puudumisega.

 

Põhjuseta puudumine:

  • Kuni kolme põhjuseta puudutud tunni korral antakse õpilasele suuline noomitus ning klassijuhataja informeerib telefoni ja ekooli teel lapsevanemaid. 
  • Kümne põhjuseta puudutud tunni korral korraldab kool ümarlauavestluse, kuhu on kaasatud õpilane, lapsevanemad, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, vajadusel valla lastekaitsetöötaja ning kooli juhtkonna liige.
  • Viieteistkümne põhjuseta puudutud tunni korral (trimestri vältel) antakse põhikooli õpilasele direktori käskkirjana kirjalik noomitus klassijuhataja esildise alusel.
  • Kahekümne põhjuseta puudutud tunni korral hinnatakse õpilase käitumine „mitterahuldavaks”.
  • Kui põhikooli õpilane puudub ühe trimestri jooksul põhjuseta rohkem kui 20% õppetundidest, antakse õpilase küsimus arutamiseks õpilase elukohajärgsesse omavalitsusse. Kohalik omavalitsus korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes.