Valikõppeaine „Karjääriõpetus“ ainekava

Ainealane pädevus

Karjäärivaliku aluste kursusega taotletakse, et õpilane

·         on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

·         õpib kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;

·         õpib teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;

·         arendab oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;

·         õpib tundma haridus- ja koolitusvõimalusi;

·         tutvub erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus;

·         õpib tundma töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

Üldpädevuste kujundamine aine kaudu

Väärtuspädevus - oma valikute põhjendamine ning enda heaolu kõrval teiste arvestamine, oskus seista vastu kesksete normide rikkumisele.

Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arendada positiivset suhtumist endasse ja teistesse.

Õpipädevus - suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, oma õppimise planeerimine ning õpitu kasutamine oma valikutes, eneseanalüüsi oskus, oma edasiõppimise kavandamine.

Suhtluspädevus -  suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, tekstide, nt motivatsioonikiri, elulookirjeldus, kirjutamine.

Matemaatikapädevus – loogika kasutamine, järeldamine, arvutamine.

Ettevõtlikkuspädevus – eesmärkide püstitamine ja elluviimine, koostööoskuse kujundamine.

Läbivad teemad

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – antud kursus keskendub peamiselt selle läbiva teema õpitulemuste saavutamisele. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia.

Keskkond ja jätkusuutlik areng - inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikused seotused ning inimtegevusega kaasnevad mõjud. Keskkonda säästvad tegevused.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - ettevõtluse rolli ühiskonnas, vabatahtlikuna tegutsemise võimalused.

Kultuuriline identiteet - kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana.

Teabekeskkond – teabeotsingud, kriitilise teabeanalüüsi oskus.

Tehnoloogia ja innovatsioon - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine oma õppimise ja infootsingute tõhustamiseks.

Tervis ja ohutus - oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seos tervise ja turvalisusega, keskkonna mõju tervisele.

Väärtused ja kõlblus - ühiskonnas üldtunnustatud väärtused ja kõlbluspõhimõtted nagu ausus, hoolivus, sallivus, vastutus, õiglus.

 

Üldeesmärgid

Karjäärivalikute aluste kursus keskendub õpilase isiksuse omaduste teadvustamisele ning esmaste karjäärivalikutega seostamisele.

Õpilased õpivad hindama elukestva õppe tähtsust: saavad teavet erinevatest edasiõppimisvõimalustest ja oskavad seda kasutada oma plaanide elluviimisel.

Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamiste võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. õpilase karjääri planeerimist ja valmisolekut elukestvaks õppeks, lõimides teistes õppeainetes omandatud teadmised.

 

Lõiming

Eesti keel – korrektne eesti keel, tekstide koostamine ja analüüsimine.
Kirjandus – ilukirjanduslike näidete kasutamine.
Matemaatika – arvutamine, järeldamine, diagrammide kasutamine.
Inimeseõpetus – enesetunnetus.
Ühiskonnaõpetus – rollid, ühiskonna struktuur, majanduse alused.
Tööõpetus – käsitöö, kodundus, planeerimine.
Informaatika – arvuti ja interneti kasutamine.

Seotus kõikide õppeainetega läbi vastavate erialade tutvustuse.

 

Füüsiline õpikeskkond

Õpilastele tagatakse:

  1. erinevad töölehed, küsimustikud;
  2. karjääriplaneerimisalase kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;
  3. arvutiklassi kasutamine ja arvuti veebist karjääriplaneerimisalase info otsimiseks (rajaleidja.ee jt);
  4. karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu ja usalduslik nõu vastavalt õpilase vajadustele.

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse suuliste vastuste (esituste)kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste  alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Karjääriõpetuse käigus ei hinnata õpilase hoiakuid ega väärtusi, vajaduse ja võimaluse korral antakse õpilasele nende kohta tagasisidet. Hindamisel väärtustatakse õpilaste isikupära ja toetatakse arengut.

Õpilane on hindamises aktiivne partner, kuna see toetab eneseanalüüsi oskuste kujunemist.

Kursuse jooksul koostab õpilane personaalse õpimapi, millesse kogub eneseanalüüsi, ettevõtete külastuse töölehed jt õpiülesannete tulemused ning muud huvipakkuvad elukutse või erialadega seotud materjalid. Selles sisalduvad õpiülesanded võivad olla tehtud kas üksi või rühmatööna.

Õpilasele tutvustatakse kursuse alguses, mida, millal ja mille alusel hinnatakse. Hinnatakse:

1.      praktilisi töid: CV koostamine, ettevõtte külastuse kokkuvõte, isiklik karjääriplaan (õpiplaan) jms;

2.      praktilise tegevuse mõtestamise oskust;

3.      oskust asjakohast infot otsida ja analüüsida;

4.      teadlikkust peamistest karjääriotsust mõjutavatest teguritest;

5.      õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist, mida õpilane tõendab arutelude, rühmatööde õpimapi esitlemise jt tegevuste käigus;

6.      õpimapi kaitsmist kursuse lõpul.

 

Kehtna Põhikooli karjääriõpetuse kursus koosneb 35-st kontakttunnist.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Aineõpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kuju­nemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
  2. arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi;
  3. arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda;
  4. kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks;
  5. tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.

Õppeaine kirjeldus, õppesisu ja õpitulemused

 

Aines „Karjääriõpetus“ käsitletakse teemasid, mis kujundavad õpilastes valmisolekut tööjõuturule sisenemiseks ja parema rakendatavuse saavutamiseks, iseseisva otsustamisvõime arendamiseks, erinevate elurollide täitmiseks ja elukestvaks õppeks. Karjääriõpetus võimaldab ühiskonna inimressurssi tööturul paremal viisil rakendada, viies inimeste oskused ja huvid kokku töö- ja õppimisvõimalustega.

 

Aine koosneb kolmest osast:

1.      Enesetundmine aitab kujundada enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi. Õpilane õpib ennast tundma. Arenevad suhtlemis- ja õpioskused. Omandatud teadmised ja oskused aitavad ennetada koolist väljalangevust.

2.      Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine soodustab sobivate valikute tegemist peale põhikooli lõpetamist. Õpilane oskab märgata muutusi töömaailmas ja väärtustada elukestvat õpet.

3.      Planeerimine ja otsustamine. Õpilasel arenevad planeerimisoskus ja teadlikkus otsuste vastuvõtmisel. Kujuneb oskus kasutada karjääriinfo materjale. Õpilane tunnetab oma vastutust karjääritee kujundamisel ja elus toimetulemisel.

 

Õppesisu ja õpitulemused teemade kaupa III kooliastmes

TEEMA

ÕPPESISU

ÕPITULEMUS

Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri-planeerimisel

 

Isiksuseomadused: temperament ja iseloom;

Isiksuseomased: väärtused, vajadused, emotsioonid;
Isiksuseomadused: võimed, huvid ja oskused (üldoskused, erioskused).
Minapilt ja enesehinnang.

Õpilane:
1. analüüsib enda isiksust;
2. eristab oma tugevaid ning nõrku külgi ja seostab neid erinevatel kutsealadel töötamise eeldustega;
3. kasutab eneseanalüüsi tulemusi karjääri planeerimisel.

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine

Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengusuunad, prognoosid, tööandjate ootused, töösuhteid reguleerivad õigusaktid.

Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon.

Majandustegevusalad
kutsed, ametid, kutsestandardid: elukutsete ja ametite liigitamine.

Haridustee: erialad, haridussüsteem, formaalne ja mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed.

1. teab tööturu üldist olukorda, prognoose ja vajadusi, erinevaid ettevõtluse vorme;

2. teab kutseid ja ameteid ning kohalikke majandus-tegevuse valdkondi;

3. oskab leida infot tööturu kohta;

4. teadvustab ennast tulevase töötajana;

5. teab haridustee jätkamise võimalusi, oskab näha hariduse ja tööturu vahelisi seoseid.

 

Planeerimine ja otsustamine

Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: otsustamine ja seda mõjutavad tegurid, otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriinfo, karjäärinõustamine.

Isikliku karjääriplaani koostamine: elukestev õpe, karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriplaani koostamine, edu, elurollid, elulaad, õpimotivatsioon, omavastutus, kandideerimisdokumendid.

 

1. teab karjääriplaneerimise põhimõtteid ja arvestab nendega karjäärivalikute tegemisel;

2. suudab otsustada ja teadlikult arvestada otsuseid mõjutavate teguritega;

3. kasutab vajaduse korral karjääriteenuseid (karjäärinõustamine, karjääriinfo vahendamine, karjääriõpe);

4. teadvustab erinevate elurollide ja -stiilide seoseid tööga;

5. omab teadmisi ja oskusi isikliku karjääriplaani koostamiseks;

6. saab aru oma vastutusest karjääri planeerimisel.